Ärsi, ärsi, meie härra,
kuldakrooni prouakene,
hõbedanööri härrakene,
kesse meile talgud annud!
Sest need talgud olid head,
et ei jalad kannud pead!
Täna saab trilli-tralli lüüa,
homme saab uni magatud,
teisipäe saab teule mindud,
kesnädal kiva vidama,
neljapäev nisu tegema,
reede puida raiumaie,
lauba laudu lõhkumaie.
Tuli seti pühapäeva,
hakkas sukki nõelumaie,
Anu kingi kortsimaie –
tuli see kassi küürakaela,
viis mu kitsa kingalapi
ja mu pastla paraja paiga.
Hakkase kassi taga aama –
kass läks joostes kaevu juure.
Ma läksin külast köisi tooma:
Nigulalt tõin niineköie,
Tõnurilt tõin tõrvaköie,
Kangurilt kanepiköie,
(köis külasta, poiss peresta.)
Viis köie, viskasi köie,
visksi köie kassi kaela –
ei saand kassi kaevust välja.
Nika-näka niineköis,
katki läks kanepiköis,
tõmmas katki toomeköie.
Oli mul üksi kõlgapaela –
tõmmasi kassi kaevust välja,
kassi kaevu ääre peale.
Hakkasi kassi augutama,
kassi nahka võtamaie.
Mis ma siis sest kassist sain?
Nina pealt sain neiu kingad,
pea pealt sain peiu kingad,
kaela pealt kaheksa paari,
selja pealt sain seitse paari,
külje pealt sain kümme paari,
sabast sain paari saapa’ida
reieluust sain reievarda,
sääreluust sain sängisamba,
küljeluust sain küljelaua