Kaks armastajat juhtusid kord kokku metsateel
:,: Tairudi tairudi trallalaa, miks sina mind ei armasta? :,:

Nemad puu all maha istsivad, ei julgend rääkida
Siis Kustav ütles Iidale: miks sa ei ole kurb?
Mina homme laulatusele sõidan oma pruudiga
Siis Iida ära ehmatas, näost valgeks läks kui kriit
Tema tõusis puu alt ülesse, läks oma kambrisse
Kui äripäev oli mööda läind ja pühapäev oli tulnud
Siis istus Iida akna all ja kammis oma pääd
Ta nägi eemalt tulemas Kustav, pruut ja pulmarong
Ta viskas kammi lauale, lõi juuksed seljale
Tema elavalt toast välja läks, surnult kanti tagasi
Kui pühapäev oli mööda läind ja kesköötund oli tulnud
Siis seisis Iida kurblik vaim Kustavi voodi ees
Siis teise päeva hommikul Kustav ütles naisele:
Mina täna öösel kohutavat und olen näind, nii hirmsat, koledat
Meie tuba oli pisikesi loomi täis, kõik veripunased
Siis toodi sõna Kustavil, sinu vana pruut on surnud
Kustav tõusis voodist ülesse, läks Iidat vaatama
Mamma viis ta papa kambrisse, kus Iida magas nüüd
Kustav langes maha põlvili, et anda Iidal suud
Iida kolm venda ütlesid: Mis otsid sina siit?
Suud anna oma naisele ja mitte Iidale
Kustav haaras põuest volveri, lõi endal rinnusse
Noor naine jäägu leinama, mina suren Iidaga
Kaks armastajat surivad, ühte hauda maeti