Teele, teele, ällikõne,
kiigäle, kiigäle
käi, älli, korgele,
üle tamme talasta,
üle vaskse vahrude,
üle tamme ladvadesta!
Mes siin me älli all?
Meri me älli all.
Mes sääl keskella?
Sõlg sääl mere keskella.
Mes sääl sõle telle otsan?
Sõrmus sõle telle otsan.
Kellel too sõlg saab?
Kes meist kõge vaesemb neitsi,
tollel too sõlg saab.
Kellel too sõrmus saab?
Kes meist kõge vaesemb peiu,
tollel too sõrmus saab.
Kellel too meri saab?
Meri jääb kaladele.
Tulge älmä, äelme,
tulge kiikma, kirivä!
Meil om ää ällikõne,
meil om kirriv kiigekõne,
kiige kabla siidilangast,
aluslauda õbedane.
Vellekõne, ellekõne,
tegi älli ääle maale,
kenä kengu keskeella,
tammemõtsa tuule varju,
kaie, kos kala koese,
avve anda eidelesä,
säre siivu sätelesä,
suure säre, musta sällä,
laja avve, laugi otsa.
Käi, älli, korgele,
üle tamme talasta,
üle vaskse vahrude,
üle tamme ladvadesta!
Mes ma näi korgelta?
Näi uibu oru seesä,
uibul olli kolmi ossa
egäl ossal olli ubin.
üits oll miimaoline, 
tõne viivaluline,
kolmas kullakarvaline!
üte anni emäle
tõse visksi vellele
kolmas sai peiule!
Käi, älli, korgele,
üle tamme talasta,
üle vaskse vahrude,
üle tamme ladvadesta!